Postitatud

Haridusmaastiku olukord ja eesmärgid lähemaks õppeaastaks!

Tere head sõbrad,

 

Haridus- ja Teadusministeeriumis on üllitatud kaks dokumenti, mis kirjeldavad meie haridusmaastikul toimuva hetkeseisu ning panevad paika mõtted ja eesmärgid algavaks õppeaastaks.

2018-2019 õppeaasta arvudes

2018-2019-õppeaasta-olulisemad-teemad

Kutseharidusest on ka juttu. Ilmselt vähem kui me tahaksime, kuid siiski. Olen Teie jaoks esile toonud kohad, mis meie valdkonda puudutavad. Aga lugemist väärt on mõlemad kirjutised.

Kutsun Teid ka ülesse avaldama oma mõtteid ja seisukohti. Kirjutage meile artikkel ja arutame asja üheskoos.

 

Toimekat alanud õppeaastat

Tiit Tammaru

EKKSL peasekretär

Postitatud

Karikavõistlused 2018

Head sõbrad!

Registreerumine karikavõitslustele on alanud ja kestab kuni 08 oktoobrini 2018 (00:00).

Palun vaadake üle ka meie Üldjuhend.

Nagu eelmisel aastal sai kokku lepitud, siis on pallimängud sügisel ühes liigas.

Alad sügisel, kus hooaeg on lühem nagu ikka: korvpall noormehed, võrkpall noormehed. segavõrkpall õpilased, saalijalgpall noormehed ja neiud.

Murdmaajooksule pole vaja eraldi registreerida. Kui selgub kuupäev ja koht, siis ka konkreetsem info. Ootan sooviavaldusi murdmaajooksu korraldamise osas.

Kuupäevadeks võiks olla kas 3 oktoober või 10 oktoober!

Sportlikku sügist!

Postitatud

Kas Haigekassa või tervisekassa, Töötukassa või Töökassa-selles on küsimus!!!

On tavaks et kolmanda sektori organisatsioonid ei tegele poliitikaga, või kui siis oma valdkonna poliitikas kaasa rääkimisega. Tänane arutelu kus kas suurt riigi organisatsiooni on “hapukurgihooajal” otsustanud välja tulla suurepärase ideeega nime vahetada on tekitanud minus vastupandamatu soovi sellel teemal mõningaid mõtteid avaldada.

Minu kirjutist võib julgesti jagada 

Ma pole inimene, kelle spordialaks on igaljuhul ja igal ajal ja igast asendist olla kõige vastu mis valitsusest tuleb, vastupidi. Oleme täna olukorras, kus 2009 aastal kui Eestit tabas MASU, vähendati riiklike toetusi spordialaliitudele ca 40 % (kellel vähem, kellel rohkem, kellel üldse mitte!!!), nii ka meil. Toona lubati vestlustes et paari kolme aasta jooksul antakse tagasi ära võetud osa jne. Täna oleme aastas 2018 ja tagasi pole midagi antud rääkimata juurde saamisest. Tõsi veidi on aegade jooksul kasvanud eraldised HMN nõukogult.
Aga mitte see pole minu tänase artikli teema.

Kas Haigekassa või tervisekassa-selles on küsimus! Kuulates Haigekassa juhi kommentaare nime muutuse vajalikkusest, siis tekkisid mul mitmed küsimused. Olen aru saanud et haigekassa tegeleb ikka haigete inimestega, nüüd tuleb välja et Haigekassa (tervisekassa ) hakkab tegelema ka hoomamatu nähtusega terviseennetusega – milleks? See on arenenud riikides puhtalt valitsusväliste organisatsioonide rida. Seda et mittetulundussektorile tuleks ja peaks delegeerima ka osa riigi tegevusi, on pikalt juttu olnud – täna tundub et riik tegeleb otse vastupidise tegevusega. Kui siia lisada et meil on ju olemas riiklik moodustis nimega Tervise Arengu Instituut, siis, tekib küsimusi juurde. Olen nõus Taavi Rõivase repliigiga, et iga nimemuutusega ei pea soetama tuhandeid pastakaid jne. Inimesel kes külastab Haigekassa kontorit on suht ükskõik mis nime see kannab. Kui räägitakse et Haigekassa nimevahetus maksab suurusjärgus 200 000 eurot, siis on see rohke kui küsitava väärtusega. Samuti tekib küsimus, miks peaks Haigekassa tegelema turundusega sellisel määral nagu seda teha tahetakse? Kes on see sihtgupp kelleni seda tehes jõuda tahetakse. Vaadates ja kuulates tänaseid arengudi – kaotatakse sünnitusosakondi, ei suudeta piisavalt kiirelt reageerida ravimite lisamisega soodusravimite nimekirja jne jne – tundub et daamid ja härrad võiks tegeleda rohkem sisulise tööga. Mind üllatas Haigekassa nõukogu liikme ametiühinguliidri härra Petersoni asumine nimemuutuse õigustajate esiliinile, õigustamaks raiskamist.Kui eelarves on see raha olemas, siis oleks ju palju sümpaatsem tõsta näiteks organisatsiooni töötajate palka – on ju teada et need pole pehmelt öeldes väga adekvaatsed, kui juhtide palgad välja arvata. Selle kõige taustal tundub Haigekassa nimevahetus ikka pehmelt öeldes mitteotstarbekas.

Kas Töötukassa või Töökassa – selles on ka küsimus! Selles küsimuses olen ma tegelikult rohkem seda meelt, et äkki tõesti võiks seda nime vahetada ja nimi Töökassa tundub päris mõistlik. Samas arvan ka et selles vadlkonnas pole riik riik soovinud kasutada ära mittetulundussektori potentsiaali ja kompetentsi. Siin on Töötukassa juhi härra Paaveli väide et vahetada tuleb sildid ja värgid on ju iseenesest õige. Me pole täna ju näinud ühtegi adekvaatset kalkulatsiooni et hinnata ajakirjanduses väljakäidud summade otstarbekust.

Mis on aga kogu temaatika “point”? On ikka päris kummaline et organisatsioonid kus on täiskohaga tööl avalike suhete ja pressiesindajad ei suuda kommunikeerida väljapoole sellisel viisil et see paistaks normaalne välja. Järjekordselt üritati minna PR tegevuses seda teed et suvel ei viitsi keegi midagi lugeda ja teeme asja ära. Arvestamata jäeti et vähem kui aasta pärast on ju valimised ja nüüd on poliitikud asunud üksteise võidu avaldama “arvamust”. Selliseid protsesse ei saa ju panna liikuma ilma et selloest oleks teadnud valitsus ja need samad poliitikud, kes täna “arvamust” avaldavad.

Mis on aga kõige kurvem ja tülgastavam – taaskord on asutud mängima inimeste õiglustundega ja summad mis täna on õhku visatud on seda tunnet tõsiselt riivavad.

Saan aru et meil on täna tervise edenduse ja karjääri ja tööhõive valdkonnas üle suurusjärgus 900 000 eurot. Meie organisatsioonil oleks kohe mitmeid ettepanekuid kuidas seda raha ühiskonna hüvanguks rakendada.

Kaunist ja sportlikku suve jätku!
Tiit Tammaru
EKKSL peasekretär

Postitatud

XXVI BALTIMÄNGUDE TÄNUÜRITUS

XXVI Kutsekoolide Baltimängud, mis toimusid 26-28 aprill 2018 Pärnus on tänaseks ajalugu!

Täna 08 juunil tänasime Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpperestoranis olulisemaid inimesi tänu kellele need mängud õnnestusid suurepäraselt. 

TÄNAME TEID VEELKORD HEAD KOLLEEGID!

Ja kaunist ning sportlikku suve!

EKKSL juhatus

 

Postitatud

HOOAJA LÕPETAS RANNAVÕRKPALL (Kohila 23.05.18)

Täna sai lõpu meie kevadhooaeg. Suurepärase ilmaga ning tulise rannavõrkpalliturniiriga.

Hommiku kella 10-ks oli Kohila Rannavõrkpallikeskusesse kogunenud 5 neidude võistkonda, 10 noormeeste võistkonda ning 2 meestöötajate võistkonda. Mis on arvestades õppeaasta lõppu vägagi hea tulemus. Mängiti kokku 4 väljakul.

Neiud olid jagatud kahte kolmesesse alagruppi. Alagrupis-A: Haapsalu KHK, Tallinna EK ja Pärnumaa KHK I. Alagrupis – B: Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledž, Pärnumaa KHK II ja Tallinna Teeninduskool (loobus). Alagrupist pääsesid finaalturniirile kaks paremat. Pingelistes mängudes sai A alagrupis edasipääseja osas otsustavaks omavaheline mäng. Finaali siit võitjana Tallinna Ehituskooli neiud ja teisena Pärnumaa Kutsehariduskeskuse I võistkonna neiud. Haapsalu pidi peale südikat vastupanu leppima siin kolmanda kohaga ja turniiri üldjärjestuses 5 kohaga (Grete Miil ja Kelli Sell). B-alagrupis peeti peale TEKO loobumist üks mäng Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži ning Pärnumaa KHK II naiskonna vahel. Võitjana siit finaali Sisekaitseakadeemia. Poolfinaalpaarides olid vastakutti seega Tallinna EK versus Pärnumaa KHK II ning Sisekaitseakadeemia versus Pärnumaa KHK I. Mõlemad poolfinaalid lõppesid 2:0 ja edu saatis Tallinna Ehituskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeksuse I võistkonna neidusid. Kolmanda koha ja pronksmedalite eest mängisid seega Pärnumaa KHK II ja Sisekaitseakadeemia. Pronksmedalid said kaela Sisekaitseakadeemia neiud (Julia Pimenova ja Grete Rüütli). Igati korralik 4 koht Pärnumaa KHK II võistkonnale (Anna Maria Pajuste ja Kendra Tomson).

Noormehed jagati kahte 4-sesse alagruppi ja ühte 3-sesse alagruppi. Alagrupis A, kus mängisid Haapsalu KHK, Kehtna KHK I, Tallinna EK ja Pärnumaa KHK II (loobus). Paremuse pani maksma Haapsalu, kes alagrupi võitis. Teisena finaali mängis ennast Tallinna EK.  Alagrupis B mängisid: Viljandi KÕK II, Sisekaitseakadeemia, Tallinn Teeninduskool ja Rakvere AK. Kõik vastased alistas “kuivalt” Sisekaitseakadeemia Politsei – ja Piirivalvekolledži paar ning teisena finaalturniirile mängis ennast Rakvere Ametikooli duo.  Alagrupis C mängisid: Viljandi KÕK I, Pärnumaa KHK I ja Kehtna KHK II. Ülekaalu näitasid Viljandi Kutseõppekeskuse noormehed kes ka alagrupi võitsid. teisena finaali Pärnumaa KHK I võistkonna noormehed.  Peale alagrupiturniiri moodustus seega kaks veerandfinaalpaari – Haapsalu versus Rakvere, Sisekaitseakadeemia versus Pärnumaa KHK I ning üks poolfinaalpaar Viljandi KÕK I versus Tallinna EK. Finaali mängisid ennast Sisekaitseakadeemia ja Viljandi Kutseõppekeskuse I võistkond. Pronksi mängu Tallinna Ehituskool ja Rakvere Ametikool. 5-6 koha kohtumises oli parem Pärnumaa KHK I (Venda Pilme ja Kristo Sepp), kes alistas 2:0 Haapsalu KHK (Jüri Višovan ja Robin Uus). Pronksi kohtumises oli Rakvere Ametikooli duo (Sten Oimandi ja Egert Pent) paremad Tallinna Ehituskooli tandemist (Georg Kuuspalu ja Jasper Voll). Finaal oli finaali vääriline, kus võitja selgitamiseks oli vaja kolme geimi. Hõbemedalid seekord Viljandi Kutseõppekeksuse I meeskonnale (Jaan-Sulev Öpik ja Martin Saar) ning kuldsed meistrimedalid tulevastele politseinikele (Karl Lumi ja Karl Liiva).

Kohale oli tulnud ka kaks meestöötajate võistkonda. Omavahelises duellis võitis Haapsalu KHK (Mehis Ehanurm ja Margus Krips) kolleege Rakvere Ametikoolist (Vello Akel ja Kalle Kolberg). Tublid!

Kui seni oleme oma Rannavolle turniiri pidanud Nõo Rannahallis, siis otsus mängida turniir ikka õues õigustas ennast täiega. Loomulikult soodustas seda hea ilm ning head väljakud. Suured tänud Mariliis Vestile Kehtna Kutsehariduskeskusest, kes võttis asja korraldada. Samuti suured tänud Kohila Rannavõrkpallikeskusele ja kohtunikele. Kõhud said täis kohvikus Sofia.

Meie kevadhooaeg on seega lõppenud. Soovime Teile edukat õppeaasta lõppu. Kaunist ja sportlikku suve ning kohtumiseni juba sügisel murdmaajooksul.

Tulemused_rannavorkpall_23.05.18Kohilas